Verejooks
šoki esmaabi
Eva Palk
Verejooks



Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit
verd
Verejooks- vere väljavoolamine vereringest
organismi kudedesse ja õõntesse( sisemine
verejooks)
väliskeskkonda( väline verejooks)
Väline verejooks



Arteriaaalne- veri pritsib haavast rõhu all,
helepunane
Venoosne- veri valgub haavast, tumepunane
Kapillaarne- haaval on verepiisad, vaikne
immitsemine
Abistaja ohutus




Oht! Verega levivad nakkushaigusedHIV
B ja C hepatiit
Võõra inimese abistamiseks pead kasutama
kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte!
Suur väline verejooks

Ei lakka tavapäraste võtetega
Pane kannatanu kiiresti lamama
Suru veritsev haav sõrmedega kinni, või lase seda
teha kannatanul endal
Tõsta haavatud jäse üles va luumurru puhul
Ära eemalda haavas olevaid esemeid
RÕHKSIDE va kaelal, kõhul, tuharatel

Võitlus Šokiga

Helista 112 kui 10-15 min verejooks ei lakka





Mida ei tohi teha
Ära eemalda sidet, mida oled juba haavale pannud.
Vajadusel lisa sidemerulle juurde.
 Ära aseta žgutti. See teeb kasu asemel kahjuSulgeb jäseme verevarustuse ja tingib kudede
kahjustumise, verepais võib verejooksu suurendada.
 Ära töötle nahka kunagi joodiga- allergiaoht
 Ära pööra kannatanule selga, oma pidevat kontrolli

Verejooksu peatamine
Tõsta jäse üles
Suru haav kinni
Verejooksu peatamine
Tee rõhkside
Verejooksu peatamine
Jälgi, et sinu ohutus oleks tagatud: verega levivad ohtlikud
nakkushaigused
Võimaluse korral kasuta kummikindaid vms näiteks kilekotti
Šokk- äge vereringepuudulikkus





Šokk tekib kui kaotatud verehulk on u 20%
verehulgast
Nahk kahvatu, kaetud külma higiga
Pulss kiire, nõrk
Hingamine sage
Kannatanu on rahutu, teadvusehäired
Šoki esmaabi







Pane kannatanu lamama
Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul
ka käed
Kata kannatanu soojalt
Rahusta, vestle temaga
Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava
seisundit oksendamise
HELISTA 112
Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut
säästev
Šoki esmaabi
Šoki esmaabi
Ninaverejooks




Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti
kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine
veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla:
nuuskamine
kõrge vererõhk
ninatrauma

NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada.
Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku
ning mõne aja pärast oksendab kannatanu
iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga
kohvipaksu sarnast sodi.
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka,
pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole
(valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas)
Ninaverejooks






Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma
Suru ninatiivad kokku otse luulise osa alt
Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10
minutit
Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada
külma kompressi
Kui poole tunni jooksul verejooks ei lakka 112
Või toimeta kannatanu haiglasse
Ninaverejooksu peatamine
Mida ei tohi teha

Ära pane haiget selili lamama- veri valgub
ninaneelu, neelatakse alla makku, mis võib
põhjustada okseärritust
Kasutatud allikad

















http://esmaabi.kolhoos.ee/
K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004
M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006
K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996
http://www.rescue.ee/
http://www.ohutusportaal.ee/
http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm
http://www.redcross.ee/et/firstaid.html
http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turvaabc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3
http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=185
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,6,95
http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=977&idr=OxEZOcNQQEXROQJ7dLCYrzhxacb
http://www.nrk.no/contentfile/file/1.6347916!f169CropList/img650x367.jpg
http://www.tarbija24.ee/foto/5/8/6586445bf3d85c0ecf_1.jpg
http://www.bio.davidson.edu/COURSES/GENOMICS/2008/Waters/asthma2.jpg
http://health.stateuniversity.com/pages/279/Burns.html
http://health.msn.com/PopUp.aspx?cp-documentid=100059148
Descargar

Slide 1